GAVRILA ARDALIONOVITŠ ARTUR LINNUS
artur jutustab:
See lugu juhtus siis, kui ma olin umbes viie-kuuene- täpselt enam ei mäleta. Oli varasügisene aeg ja tõenäoliselt oli laupäev, sest köeti sauna. Meil oli vanaisa külas. Vanaisa suitsetas ja ta tõmbas “Priimat”. Nagu maal ikka on kõigil palju tegemist ja lastel seetõttu palju vabadust. Mida ikka lapsed vabadusega peae hakkavad – nad teevad ja proovivad igasuguseid põnevaid asju. Olime sauna all ja nägime, et vanaisa on oma suitsupaki eesruumi jätnud. Me tegutsesime kiirelt, haarasime tikud ja suitsud ning tegime võsa poole vehkat. No siis me tõmbasimegi paar tobi ära. Kui suits oli tehtud olime järsku põletava probleemi ees – pakist on mõned suitsud kadunud, me võime vahele jääda. Nii me tulimegi geniaalsele ideele, et murrame mõned suitsud pooleks, siis on ju sutise sama palju alles, kui neid enne olid. Samal ajal oldi juba suitsupaki kadumist märgatud. Vanaisa oli saanud juba peapesu, et mis ta jätab oma suitsud vedelema. Meil muidugi õnnestus see suitsupakk toimetada tagasi kohale, kust me selle võtsime. Muidugi jäime me vahele ja tuli välja ka meie “geniaalne” suitsupakitäitmistehnika. Ma ei mäleta enam, kuidas meid karistati, aga seda kindlasti tehti.